Eesti

Mai multe ca aceasta

Eluolu ja kultuur kaheksakümnendatel

după Marie-Helena Rajatamm

Norra (Sandra)

după Sandra Rohelpuu

Huroni järv

după Taavi Tobreluts

kunst

după Reti K

Eesti

Sandra Pospelova

EV219

Kolm huvitavat fakti antud riigist

Eestis on tunduvalt rohkem naisi kui mehi. Iga 100 naise kohta on vaid 84 meest, mis tähendab, et Eesti on maailmas teisel kohal naise kasuks oleva ülekaalu suhtes rahvaarvus. Eestit edastab vaid väike Vaikses ookeanis asuv Ameerika alla kuuluv kogukond. Samuti elavad naised keskmiselt 10 aastat kauem kui mehed.

Eestlasi nimetatakse metsarahvaks ja seda täiesti õigustatult – umbes pool Eestimaa pinnast on kaetud metsaga. Loomaliike on meil rohkem kui taimeliike ning kokku on loetud üle 380 erineva linnuliigi. Kas teadsid, et vaatamata oma leigele suhtumisele religiooni, usub 69% eestlastest, et puudel on hing?

Lapsena oleme kõik armastanud kiikumist, kuid eestlased on sellest välja arendanud omaette kunsti – kiiking on Eestis leiutatud meelelahutuslik spordiala, kus kiik pannakse järjest suureneva amplituudiga võnkuma, kuni see teeb ringi ümber võlli. Kiiking ise algab siis, kui jalad on kõrgemal kui pea, kuni sinnamaani on veel tegemist kiikumisega.

Loodus

Kultuurist

Eesti kultuur on nii Eesti territooriumi kui eestlaste kultuur. See on tihedalt seotud Eesti ajaloo ja loodusega. Eesti ajaloo jooksul on kultuurilisi mõjusid tulnud igast suunast.

Tänapäeva Eesti kultuurile on iseloomulik kiire sidemete taastamine maailmaga, tehnoloogiline areng ja otsingud uute kunstivormide alal. Samal ajal on Eestis kanda kinnitanud globaalse loomemajanduse toodang ja massikultuur. Samas ei ole kadunud ka side rahvakultuuriga. Näiteks oli Statistikaameti andmetel 2008. aastal Eestis kokku 73 000 mõne rahvakultuurialaga tegelevat inimest. Nende seas oli 39 000 koorimuusika ja 18 000 rahvatantsu harrastajat ning üle 4000 pillimuusikaga tegeleja, kellest 2700 mängisid puhkpilliorkestrites. Samuti tegutses Eestis umbes 1400 harrastuskoori, pea 1200 rahvatantsurühma, ligi 350 harrastusteatrit või näiteringi, 230 käsitööringi, 200 rahvamuusikaansamblit, 125 folkloorirühma, üle 130 puhkpilliorkestri ning muid harrastuskollektiive, ringe ja ansambleid.

Majandus

Majandus on inimtegevus, mille eesmärk on tagada inimestele vajalike kaupade ja teenuste tootmist, vahetust, jaotust ja tarbimise võimalust. Riigi majanduse eesmärk on tagada riigi elanikkonna äraelamise ja arengu võimalusi, sellepärast kuuluvad riigi majanduse koosseisu sellised tegevusalad nagu toidu ja rõivastuse hankimine, elamute ehitamine ja kütmine, hariduse saamine, tervise ja kultuuriliste vajaduste eest hoolitsemine.

Majandus hõlmab ettevõtteid ja asutusi, mis toodavad kaupu ja osutavad teenuseid. Ettevõtted, mis toodavad sarnaseid kaupu ja osutavad sarnaseid teenuseid, moodustavad majandusharu.

Tervishoid

Tervishoid on tegevuste kogum, mis hõlmab haiguste ennetust, ravi ja vaevuste leevendamist ning tervise säilitamist nii inimese enda kui ka tervishoiutöötajate poolt.

Rahvastik

Eestis elas Statistikaameti andmetel 1. jaanuari 2020.a. seisuga 1 328 976 inimest. Eesti rahvaarv, 1970–2010 Eesti alalise rahvastiku koguarv seisuga 31. detsember 2011 seni viimase, 2011. aasta rahvaloenduse andmetel, oli 1 294 455 elanikku

Haridus

Eesti hariduse ajalugu sai alguse 13.–14. sajandil, kui rajati esimesed koolid kloostrite ja peakirikute juurde. Esimene eestikeelne aabits ilmus 1575. aastal. Vanim ülikool on Tartu Ülikool, mille asutas Rootsi kuningas Gustav II Adolf 1632. aastal. 1919. aastal hakati õppetööd esimest korda läbi viima eesti keeles.

Praegu liigitatakse haridus Eestis üld-, kutse- ja huvialahariduseks. Haridussüsteemis on järgmised neli taset: alus-, põhi-, kesk- ja kõrgharidus. On rajatud lai koolide ja neid toetavate haridusasutuste võrgustik. Eesti haridussüsteem koosneb riiklikest, munitsipaal-, avalikest ja eraharidusasutustest. Praegu on Eestis 589 kooli.

Riigi asend

https://lh3.googleusercontent.com/proxy/0ERiyzR1phwltwkq7fJOKzFWqAcCYqcf0hIhBaY82cwyVxH6QQ0zsQmdG3L7rNX4TQsIqGYI1Gk0s1tyYuLmjNpsbJU

Üldfaktid

Kui mitu pealinna? Kuigi Tallinn on Eesti ametlik pealinn, siis on meil peale selle ka terve rida muid pealinnu – kultuuripealinn Tartu, suvepealinn Pärnu, pulmapealinn Kuressaare, külmapealinn Jõgeva, lille- ja kevadpealinn Türi.

Eestlastel on üks maailma suurimaid rahvalaulude kogumikke – kirjalikult on meil dokumenteeritud 133000 rahvalaulu.