Tervis ja seda mõjutavad tegurid

Tervis on täielik füüsilise, vaimse ja sotsiaalse heaolu seisund ning mitte vaid puuete ja haiguste puudumine.

Määratletakse tervist vaid erinevate biomeditsiiniliste (nt. vererõhu väärtused, vereanalüüsi väärtused) näitajate alusel.

Inimese organismi suutlikkust täita ühiskonnas oma rolli.

Käsitletakse inimest nagu töömehhanismi negatiivses definitsioonis.

On seotud psühhloogia ja sotsioloogiaga. Käsitletakse inimest koos tema sotsiaalse, füüsilise ja vaimse heaolu seisundiga.

Haiguse all mõistetakse olukorda, mis põhjustab inimesele kahju või valu. Samuti peab haigus olema tõendatud faktide, analüüside või mingil muul meditsiinis tunnustatud moel.

Haiguse areng.

Elanikkonna tervisliku seisundi jälgimine ja monitooring (teostab suures osas Terviseamet ja Tervise Arengu Instituut) Epideemiate ennetamine ja kontrollimine Keskkonna ja tööohutuse tagamine: toit,vesi ja tööohutus Pakutavatele teenustele juurdepääsu ja teenuste kvaliteedi tagamine Valmisolek katastroofideks ja kriisiolukordades tegutsemiseks Rahvatervisealased uuringud uute lahenduste väljatöötamiseks Paikkonna mobiliseerimine ja arendamine Rahvatervisepoliitika arendamine 

Esmased ennetusstrateegiadEesmärgiks on tervisedendus ja haiguste ennetamine 2. Teised ennetusstrateegiadEesmärgiks on haiguse varajane avastamine ja ravi. 3. Kolmandad ennetusstrateegiad.Eesmärgiks on töövõimetuse vältimine ja teovõime taastamine.

RaviTaastus

EnnetusTervisedendus

On suunatud indiviidide meditsiinilisele teenindamiseleSiia kuulub tavaliselt haige inimene, kes pöördub ise tervishoiutöötajate poole või suunatakse ravile.

On uurimisobjektiks rahvastikurühmSiin on probleemiks rahvastikurühma tervise hindamine, k.a. need liikmed, kes ise ei otsi meditsiiniabi, kuid kelle tervisele antud uuringud kasu tooks (näiteks emakakaelavähi sõeluuring naistel).

Salotogeneesi põhimõte on see, et inimese tervise määravad keerulistes, rasketes ja stressirohketes olukordades just tema toimetulekuoskused.

Eluviis 40-50%Pärilikud eeldused ehk geenid 20-30%Elukeskkond 20%Arstiabi ehk tervishoid 10%

Toon välja erinevad tervisemudelid teadlaste poolt. Need peegeldavad erinevaid tervise käsitlusi ja järeldust, et tervis on mitmeti mõistetav ning kujuneb mitmete mõjurite toimel.

Mudel näitab, et ka indiviidide käitumine tuleneb neist sotsiaalsetest ja keskkondlikest tingimustest, millises indiviid elab, õpib ja töötab.

Mudel näitab, et kui me keskendume tervisedenduses ainult elanikkonna teadlikuse tõstmisele, oskuste arendamisele ja teavitamisele, siis see ei ole efektiivne, puudutab vaid mõningaid tervisemõjureid ning ei anna oodatavaid tulemusi.

Geenid ja bioloogia on 5%Tervishoid ja meditsiiniabi on tervishoiu osakaal inimeste eluea pikendamisel maksimaalselt 17%Tervisekäitumine sõltub otseselt sotsiaalsetest mõjuritest.Sotsiaalsed mõjurid

Personaalsed: geneetika, rahvus, sugu, sünnikoht, enesehinnang, toimetulekuoskused, eluviis, mis omakorda kujuneb sotsiaalsete normide poolt kultuurikeskkonnas.Majanduslikud: töö, sissetulek, sotsiaalne positsioon ja haridus.Keskkondlikud: kodu- ja töökeskkond, füüsikaline keskkond.Sotsiaalsed: rahu ja turvalisus, paikkond, personaalsed suhted.

Tervisedendamise mõiste tähendab, et elukeskkond ja eluviis mõjutavad tervisenäitajaid rohkem kui tervishoiuteenused.

Kujundada sellist poliitikat, mis toetaks tervist. See on iga tasandi poliitikute kohustus.  2. Luua tervistsoodustav elukeskkond.  3. Suurendada kogukonna osa tervise tagamisel.  4. Arendada isiklikke oskusi ja teadmisi.  5. Ümberorienteerida terviseteenistused: reorientatsioon preventiivsetele teenustele.

Näiteks on see sissetulek ja sotsiaalne staatus, haridus, tööhõive ja töötingimused, vajalike terviseteenistuste kättesaadavus ning füüsiline keskkond.

Tervisekasvatus ja terviseõpetus haridusprogrammide osana Terviseteabe levitamine ja tervislike eluviiside motiveerimine Tervistavate teenuste arendamine Eluviisi mõjutamine ja käitumisriski vähendamine Tervist soodustava elukeskkonna kujundamine